Kui ehitussektor viskab kopa ette
Arendusprojektide koordinaator Maarja Raatma on ehitussektoris töötanud peaaegu 20 aastat, sellest KODEAs peagi poolteist aastat. Mitmekülgse kogemuste pagasiga naine on näinud ehitusega seotud ilu ja valu mitme nurga pealt ning ütleb, et see valu on nagu needus, mis on pugenud talle hinge ning ühtlasi aitab hoida ka fookust.
Keskkoolis reaalkallakuga klassis õppides, avastas Maarja, et matemaatika ja füüsika on talle meeltmööda, mistõttu tundus loogiline jätk ka tehnilise eriala valik. Nii tuligi ta Tallinna, et asuda õppima TTÜ-s tööstus- ja tsiviilehitust, spetsialiseerudes ehitusmajanduse juhtimisele, lõpetades ülikooli inseneriharidusega. Kooli kõrvalt läks ta Merkosse objektitehnikuna tööle. Tagantjärgi möönab ta, et on väga tänulik selle võimaluse eest, sest nagu armastas öelda Merko üldehituse divisjoni toonane juht: “Kui sa ei ole platsil töötanud, siis sa ei ole õige ehitussektori inimene.” Tööülesannete hulka kuulus toona näiteks ka koosolekute protokollimine, mis alguses osutus parajaks pähkliks, sest spetsiifiline kõne oli kõrvale harjumatu. Maarja lindistas koosolekuid, kirjutas need seejärel ümber ja käis kolleegide juures teatud terminite tähendusi täpsustamas. Edasi töötas ta Merkos objektiinseneri ning hiljem projekteerimise projektijuhi abina, saades hindamatu kogemuse ehitusplatsil esinevate probleemide osas. „Projekteerija on teoreetik ja ehitaja on praktik ning nad peaksid pidevalt üksteisele tagasisidet andma. Suhtlus on hädavajalik, kuid praegusel kujul ei ole sellele infovahetusele protsessis ruumi jäetud,“ selgitab Maarja.
Platsil puutus naine esimest korda kokku ka ehitussektori valuga. „Iga uue objekti algus on positiivne ja rõõmus, kõik töötajad on täis entusiasmi, kuid mida aeg edasi ja mida rohkem alltöövõtjaid platsile lisandub, seda pingelisemaks keskkond muutub. Viimased 2-3 kuud on kohutavalt stressirohked nii ehitajatele, kes töötavad nädalavahetustel ja alustavad vahel isegi hommikul kella kuuest, kui ka projekteerijatele, kes peavad tegema lõputult muudatusi projekti, mis nende poolt on juba kord lõpetatud ja valmis tehtud. Ehitushankeid võidetakse parima hinna ja valmimise aja põhjal, kuid sinna pole arvestatud eksimisruumi, ajakavad on viidud perfektse miinimumini,“ kirjeldab Maarja kogetut. Inimressursi kasutamine tundus talle nii vale, olles hämmastunud, kuidas ettevõtted panevad oma töötajad sellisesse olukorda ja mitte üks kord, vaid ikka korduvalt ja korduvalt. Peamine vabandus on tihe konkurents, mis kohati võib ka tõele vastata, aga äkki paneks seljad kokku ja lihtsalt otsustaks, et me ei tee enam nii? „Ma usun, et mingi hetk, ilmselt põlvkondade vahetusega, hakatakse seda valu rohkem tajuma. Vanem generatsioon on lihtsalt harjunud, et asjad nii toimivad ja nad ei mõtle sellistele nüanssidele. Mida põlvkond edasi, seda raskem on kedagi saada sellisel moel üldse töötama.”
Maarja kohtas ka suhtumist, et tellija on rumal ning ei oska hinnata seda, kui ajakava arvestab võimalike viivitustega. „Aastaid peale peatöövõtu ettevõttest lahkumist, rääkisin sektoris kõrgel positsioonil töötava isikuga, kes ütles, et on juba 20 aastat oodanud, et tellija saaks targemaks. Siit tekkis küsimus, kuidas tellija üldse targemaks saab, kes teda siis õpetab? Valdavalt on tellijad kas ühekordsed kliendid, kes ehitavad endale näiteks tootmishoonet või ettevõtted kelle tegevusala ja kompetents on teises valdkonnas, kuid vajavad näiteks kaupluse hooneid. See polegi nende ülesanne ehitussektorist kõike teada,“ tõdeb Maarja.
Edasi liikus Maarja üldehituse pealt spetsiifilisemasse valdkonda ning asus tööle Ruukkis. Algselt oli ta kolme tootegrupi müügiinsener ja lõpuks sisuliselt tehniline konsultant, kes suhtles tellijate, projekteerijate ja arhitektidega, aidates neil tootevalikus paremini orienteeruda ja leida õiged lahendused. Ruukkist sai ta kaasa tehases tootmise ja tootearenduse teadmised, kuid ehitussektori valu ei kadunud kuhugi, see lihtsalt ilmutas end teise nurga alt. Kuna Ruukki on kvaliteetne bränd ning nende eesmärk ei ole kunagi olnud pakkuda soodsaimat hinda, nägi Maarja korduvalt olukorda, kus arhitekt oli sunnitud esialgset projekti materjali maksumuse tõttu tunduvalt ümber tegema. „Me ei austa teiste inimeste tööd, kui me nii teeme,” tõdeb Maarja. KODEAs on üksteise respekteerimine väga tähtsal kohal ning ka KODEA üks asutajatest, peaarhitekt Ülar Märk on öelnud, et see on maailma mastaabis lausa haruldane, kuivõrd palju pikka aega koos töötavad inimesed teineteisest lugu peavad.
Ehitussektori erinevad valupunktid ehk inimressursi raiskamine, aja surve, pidevad muudatused projekteerijate ja arhitektide töödes panid Maarjat kaaluma sektorist lahkumist, kuid siis tuli kutse KODEA meeskonnaga liituda. Oli vaja inimest, kellel oleks otsene kokkupuude ehitusega ning ka terminoloogia valdamine. Arendusprojektide koordinaatori roll on lahendada lugematul arvul mikroprobleeme, et teistel töötajatel oleks lihtsam enda tööd teha. Üks peamistest eesmärkidest on standardiseerida KODEA maja tuumkontseptsioonid, see võimaldab märksa mõistlikuma ressursi kasutusega (aeg, materjal, inimesed ja raha) toota, tõstes üheaegselt nii hoone kvaliteeti kui ka inimeste heaolu. Hetkel on vaja väga täpselt kaardistada kõik, mis valmimisjärgus Neeme ridamajade projektist kindlasti järgmisesse projekti kaasa saab võtta, sest toimivat lahendust ei ole vaja uuesti taasleiutada. Lisaks maja standardiseerimisele on vaja paika saada protsess, kuidas projekt KODEAsse tuleb, kuidas ta sealt välja läheb ja mis etapid ta vahepeal läbib. Maarja kasutab korduvalt väljendit flow, mis piltlikult tähistab sujuvat voolu, millega projekt liigub läbi erinevate faaside. „Tahame vältida ehitusplatsi hetke reaalsust “tegeleme probleemiga siis, kui selleni jõuame.” Me KODEAs tahame teistmoodi teha.”
KODEA viimase aasta areng on olnud meeletu, nüüdseks on maht nii suureks kasvanud, et kampa oleks vaja inimesi, kes aitaks orienteeruda tohutus infomeres. Pärituule teele ridamajade ehitamisest rääkides, naerab Maarja: “Iga projekt tahab, et keegi teda purjetaks ja mina olen see, kes aitab pärituult hoida.” Kui uurida, milliseid inimesi Maarja oma meeskonda ootab, siis kindlasti neid, kes viitsivad mõelda ning küsimusi esitada, sest lolle küsimusi ei ole olemas. Inimene peaks olema uudishimulik ning uskuma, et muutused on võimalikud, just nagu usuvad kõik ülejäänud KODEA tiimi leiutajad.
Karjäärivõimalused
Oleme alati avatud uutele talentidele
Me oleme kamp nohikuid, kes unistavad paremast maailmast ja kes tüdinesid muutuste ootamisest. Seega otsustasime selle ise teoks teha. Kui see kõlab lahedalt, siis tõenäoliselt sobite meie kampa. Vaata siit puuduvate meeskonnaliikmete kohta.
Kui sul on suured ambitsioonid, ägedad oskused ja tunned kirge ehitust ümber kujundada, aga ei leidnud sobivat vaba ametikohta, siis saada oma tutvustus ja CV aadressile [email protected].
