Henri Purde
Tüürides maailma muutuste poole
„Mulle on räägitud, et kui väike olin, siis käisin vanaisa plekist garaažis ringi mõttega, et tulevikus ehitan sellest plekist uue auto. Samuti on räägitud, et juba nelja- aastaselt joonistasin pilte perspektiivis. Seda kõike on ehk veidi keeruline seletada, aga olen lapsest saati tajunud asju kolmemõõtmelisena ja saanud peale vaadetes aru, kuidas sisemised mehhanismid töötavad. Seetõttu on olnud eesmärk juba ammu paigas: joonistada, ehitada ja leiutada midagi vägevat.
„Põhikoolis teadsin kindlalt, et minust saab disainer. Autod, kiirus ja tehnika – need on alati olnud minu suurimad huvid,“ avab KODEA moodulmaja tehase Kapten Henri Purde oma oskusi. Tal ei ole kunagi olnud ambitsiooni olla ametilt tegevjuht ning seetõttu ongi tema ametikoha nimetus KODEAs hoopis Kapten. See sümboliseerib oskust ning tahet hoida kogu majatehase ettevõtte kurssi, arendades ühtlasi tootmist ja hoides silma peal tugiteenustel. „Panen palju energiat plaanide koostamisse. Kuulan ära kõikide positsioonid, ideed ja arvamused ning analüüsin neid, mille tulemusena sean eesmärgid ning loon plaani. Eeltöö peab olema ääretult põhjalik selleks, et kui kõlab stardipauk, saame võimalikult kiiresti liikuma,“ iseloomustab Henri oma töö metoodikat.
Selleks, et vaadelda lähemalt Henri teekonda KODEAsse, tuleb esmalt suunduda tagasi põhikooli radadele. Olles täielikult veendunud enda tahtes saada disaineriks, otsustas ta varakult kindlustada endale tulevikuks eelise. Keskhariduse asemel valis ta seega hoopis keskerihariduse, asudes õppima Tallinna Polütehnikumi soojus– ja tööstusautomaatikat. Sealt on pärit esimesed kokkupuuted ainetega nagu elektrisüsteemid, digitaaltehnika ja joonestamine. Just joonestamisega leidis Henri muuhulgas võimaluse kooli ajal veidi lisaraha teenida. Ta meenutab muigega, kuidas oli tänu oma ruumilisele mõtlemisele abiks ka kaasõppijatele jooniste tegemisel. Tasu sõltus muidugi soovitud hindest. Kooli lõppedes ootas ees töökoht Hansabis pangaautomaate ja muid seadmeid hooldades. Henri sai ettevõttes esialgu praktikakoha, pärast mida paluti tal hiljem ka ametlikult tööle tulla.
Olles veetnud paar aastat ettevõttes, saabus aeg astuda kaitseväkke. Peatselt oli sündimas ka esimene laps ning sai selgeks, et EKA-sse tootedisaini eriala päevaõppesse siiski esialgu minna ei õnnestu. Käed rüpes istumise asemel valis Henri teise huvipakkuva eriala, milleks oli mehaanikainseneri õpe Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Koolis käimine toimus kaugõppe vormis ning kuna eelmine töökoht oli end tasemelt ammendanud, sai Henri tööpakkumise suurettevõttesse AS Norma innovatsiooni inseneri ametikohale. „See oli katsumusi täis aeg. Õppisin koolis, käisin tööl ning lisaks oli mul sündinud ka teine laps. Ma arvan, et tulin selle keeruka perioodiga toime just seetõttu, et mul oli nii suur tahe õppida ja areneda. Hoidsin sihti kogu aeg silme ees. Lisaks oli Normas ideaalne võimalus panna õpitu koheselt ka praktikasse. Tagasi vaadates avastasin, et mul oli ühel aastal lausa 42 projekti, mille hulgas oli nii suuremaid kui väiksemaid, kuid mind pandi ikka korralikult proovile,“ meenutab Henri. Iga hea asi aga saab kord läbi ning tänu meeletule soovile enda taset veelgi enam tõsta, avas mees end peale kolme Normas töötatud aastat uutele väljakutsetele, ettevõttes Windak. Liitudes sealse arendusmeeskonnaga oli tema ülesandeks olemasolevate masinate modifitseerimine kliendi vajadustest lähtuvalt ja uute masinate väljaarendamine. Suurimaks triumfiks sai kindlasti ühele masinale hinnas poole võrra odavama alternatiivi loomine, ilma funktsionaalsusest loobumata. Näiliselt võimatu missioon sai teostatud ja ühtlasi oli viimaks käes võimalus astuda järgmine samm täitmaks unistust saada disaineriks. Valituks osutus EKA ja TalTechi ühine magistri õppekava disaini ja tehnoloogia tuleviku erialal. Peale sisseastumist sattus aga Henri Polütehnikumi–aegse koolivenna ja praeguse kolleegi, Kaarliga kinos vaatama filmi General Magic. Linateos rääkis nutitelefoni loomisest 1980-ndate lõpus, Silicon Valley start-upis ning kõigest sellega kaasnevast. „Sellest sai trigger. Mõtlesin, et just seda ma tahangi teha! Tahan olla osa meeskonnast, kus arendatakse midagi enneolematut ja maailmamuutvat! Ma tahtsin sellest kõigest osa saada, sest leiutamine ja loovus on mulle eksisteerimiseks hädavajalikud. Hakkasin otsima võimalusi seda kogeda ja saatuse tahtel tuligi paari kuu pärast pakkumine liituda moodulmaju tootva ettevõtte KODEA meeskonnaga.”
2019. aastast kuulub Henri niisiis moodulmajade ettevõtte KODEA ridadesse. Muuhulgas on ta lisaks praegusele pidanud siin nii inseneri kui ka arendusjuhi ametit. „Me olime alguses viiekesi. Neid ideid, mis paberil tundusid head, oli palju. Tulime suhtumisega, et me peame nullist leiutama hakkama ja esimesed aastad võivadki minna katsetamise ja paratamatult ka eksimise peale. Ehitussektoris saab kõike paremaks teha, materjalidest kuni ehitiste ventilatsiooni, veevarustuse ja kütteni. Autotööstus on hea näide uuendustest, mida tehakse järjepidevalt. Kodude loomisel aga seda ei toimu. Hooned tarbivad kogu toodetud energiast planeedil kolmandiku ja toodavad 37% energia ja protsessidega seotud CO²-st. See tähendab, et tegu on kehvasti soojustatud ja liigselt energiakulukate ehitistega. Kuidas saaksime muuta kodude omamise kättesaadavaks kõigile, kindlustades samal ajal ka oma planeedi jätkusuutliku eksisteerimise? See ei ole ainult Eesti probleem, vaid ülemaailmne. Ehitussektor on ainus sektor, mille tootlikkus on kogu aeg languses ja kui keegi teine seda muuta ei ole suutnud, siis teeme selle oma meeskonnaga ise ära,“ ütleb Henri enesekindla veendumusega.
Kuid maailma muutmise jaoks läheb vaja väga erilist meeskonda, kus suudetakse mõelda raamidest väljapoole. Just sellised inimesed ta KODEAs enda ümber tänaseks koondanud ongi: „Ükskõik kelle käest võib tulla maailma parim idee, seega ma ei erista oma meeskonnas inimesi. Meil on mõttevabadus ning see valge paber, mis paljusid hirmutab, meid just tegudele innustabki. Me lahendame KODEAga suurt probleemi ja kriisi, millega on kiire. Ootamas on miljonid inimesed. Peame planeedile aega juurde saama. Massiline tarbimine ning energia kulutamine ei ole jätkusuutlik. Mulle meenub indiaanlaste reaktsioon esimeste maadeavastajate palvele neilt maad osta. Indiaanlased olid nimelt hämmastunud mõttest, et maad on võimalik omada. Nad uskusid, et maa on antud laenuks, et seda hoida, harida ning siis järgmisele põlvkonnale edasi anda usus, et ka nemad seda hoiavad. Planeediga Maa on sama lugu. Meil on vastutus seda hoida järgnevate põlvkondade jaoks.“
Neeme projektiga on KODEA tõestanud, et kontseptsioon töötab ja suudetakse midagi päriselt ka ära teha. Edasi saab iga elemendiga vaid paremaks minna, lihvida detaile, tegeleda toote, majatehase ning teenuse arendusega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on ehk mõne aja pärast terve maailma peale kokku sadu, kui mitte tuhandeid KODEA majatehaseid, katmaks ära kogu maailma vajaduse kvaliteetsete, jätkusuutlike ning taskukohaste kodude järgi. Kapten Henriga vööris see nii kindlasti olema ka saab!
Tule meile tööle
Oleme alati avatud uutele talentidele
Oleme kamp unistajaid, kes kujutavad ette paremat maailma ja kes tüdinesid käed rüpes muutuste ootamisest. Seega otsustasime muutused paremuse poole ise ellu viia. Kui see tundub sulle põnev siis sobid tõenäoliselt meie meeskonda. Vaata lähemalt, keda me hetkel oma tiimi otsime siit.
